Sügisene multšimine koduaias

Sügisel, kui päevased temperatuurid hakkavad langema, on õige aeg hakata mõtlema oma aia talveperioodiks ettevalmistamisele. Võib näida, et sügise saabudes on kogu tegevus aias juba aeglustunud, kuid tegelikult käib suur elutegevus pinnases veel kuni selle külmumiseni.

Sügisel, kui päevased temperatuurid hakkavad langema, on õige aeg hakata mõtlema oma aia talveperioodiks ettevalmistamisele. Võib näida, et sügise saabudes on kogu tegevus aias juba aeglustunud, kuid tegelikult käib suur elutegevus pinnases veel kuni selle külmumiseni. Suvel istutatud puud, põõsad ja muud püsikud kasvatavad alles oma juuri, kasutades selleks mullas olevaid toitaineid ja niiskust. Vihmaussid, putukad ja erinevad mikroobid töötlevad jätkuvalt mullas leiduvat orgaanilist materjali ning multšikiht mis kevadel ja suvel sai pinnase kaitseks maha laotatud on tõenäoliselt selleks hetkeks juba oluliselt kahanenud. Ajal kui rohttaimed on lõpetanud kasvamise ja alanud on esimesed sügisesed vihmaperioodid, tuleks multš esimeste püsivate öökülmade saabumisel laiali laotada.

Millist multši kasutada?

Orgaanilised multšid (koorepuru, kompostmuld, muruniitmise jäägid, langenud puulehed jne) on taimede kasvuks alati paremad, kui sünteetilised (peenravaip, multšiloor, geotekstiilid) või killustikmultšid.

Vätida tasuks ka saepuru. Kuigi see tundub hea ja odav variant, kipub saepuru moodustama kompaktse vettpidava kihi, mis soodustab hallitamist ning kasutab lagunemiseks rohkelt lämmastiku. Kompostmulla suureks miinuseks on aga sügisesed vihmad, mis uhuvad sealt toitained välja ja komposti tegelik potentsiaal jääb seetõttu kasutamata.

Kõige levinumaks on aedades muutunud puukooremultš. See on tavaliselt purustatud ja sõelutud männikoor, mis sobib maapinna katteks puude, põõsaste ja lillede ümber, samuti peenardele.

Männikooremultš pärsib umbrohtude kasvu, aitab parandada mulla niiskusesisaldust ja täiendab taimi vajalike toitainetega. Septembri ja oktoobrikuise multšimisega saab vähedada talvistest mullatemperatuuride kõikumisest tingitud riski, mille tulemusena taimed võiksid haigestuda või sattuda stressiolukorda. Multšimine aitab hoida pinnase talvel soojemana ning suvel jahedamana. Idee on hoida mullatemperatuur ühtlane ehk kui pinnas on külmunud, siis multš hoiab seda külmunult. Tasub meeles pidada, et stressis taimed ei kasvata ilusaid õisi ja seda kaua aega.

Millal ja kuidas?

Praegu, mil maa on veel külmumata, ei maksa rooside ega teiste taimede katmisega kiirustada, vastasel korral lähevad need soojas hauduma. Kindlasti tuleks aga taimede ümbert vanad lehed ja muu praht ära koristada, sest need on haigustele ja kahjuritele väga hea talvituskoht.

Põhjalikum katmine tasub ette võtta siis, kui maa on kergelt külmunud. Külmaõrnad ilutaimed vajavad kindlasti sügisel multšimist (nt. roosid). Rooside ümbrusesse tuleks raputada puukooremultšikiht ning peale sättida kuuseoksad. See tähendab ühe kihi (kuni 7cm) multši panemist pinnasele. Kui katmine on tehtud, tuleb oodata talve, õigemini lund. Lumi on taimele vaieldamatult parim külmakaitse.

Mõningaid näiteid erinevatest multšimisviisidest aias:

1)Väikeste ja noorte taimede puhul tasub ümber põõsa/taime panna tugevast paberist, metallist või plastikust silinder. Täita seda puukooremultšiga, paberiga või puulehtedega, mis annab maksimaalse kaitse.



2) Teine võimalus on katta multšiga taimevarre ümbrus, tekitada vähemalt 20cm kõrgune nö küngas ümber taime. Maapinna külmumisel asetatakse roosipõõsaste ümber lisaks kuuseoksad. Need aitavad lumel paremini põõsaste ümber kuhjuda, moodustades nii hea talvekatte. Kuuseoksad peletavad peenrast eemale ka hiired ja kaitsevad kevadel roosivarsi päikesepõletuse eest! 

3) Roniroosid on tundlikud talvepäikesele ja -tuulele ja vajavad erihoolt Eestimaa talvel, kus temperatuur on pidevalt alla nulli. Roniroosidelt eemaldatakse kõik lehed oktoobris vahetult enne muldamist mulla, turbaga või puukooremultšiga. Suured roniroosid painutatakse järk-järgult (3-4 päeva jooksul) enne pakase saabumist maha. Oksad võib kinnitada konksudega pinnase lähedale. Püsivate külmade püsimisel kaetakse ronirooside oksad turba ja kuuseokste või pakasekaitsekangaga 

Kirjuta esimene kommentaar

Email again: