Lehtede kompostimine: lehemuld valmib 6–24 kuuga

Lehtede kompostimiseks on kolm toimivat viisi. Kõige lihtsam on panna niisked lehed aukudega kilekotti või võrgust aedikusse ja lasta neil 1–2 aastat seista: nii saad lehemulla. Kiiremini läheb siis, kui purustad lehed muruniidukiga ja segad neid kompostris lämmastikurikka rohelise materjaliga, näiteks muruniite või sõnnikuga, umbes vahekorras 3 osa lehti ja 1 osa rohelist. Haigeid lehti ja hobukastani-keerukoi kahjustusega lehti koduses kompostis ei töödelda, need vii jäätmejaama.

Meetod Sobib Valmimisaeg Töö
Lehemuld kotis väike aed, vähe lehti 1–2 aastat, purustatult 6–12 kuud minimaalne
Lehemuld aedikus või aunas palju lehti umbes aasta kihistamine, kastmine
Segakompost kompostris lehed koos muruniite ja köögijäätmetega poolvalmis kompost 6–8 nädalaga, küps 1–3 aastaga segamine, niiskuse jälgimine

Miks lehti kompostida, mitte põletada

Lehti ei tasu põletada. Niisked lehed ei põle lõpuni ja tekitavad tugevat suitsu. Keskkonnaamet soovitab lehti kodus mitte põletada, sest madalal temperatuuril põledes eraldub kahjulikke ühendeid. Kompostimine on ka seaduse mõttes kindlam valik.

Ühtset üleriigilist reeglit lehtede põletamise kohta Eestis ei ole. Selle, mida ja millistel tingimustel lõkkes põletada tohib, määrab iga omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri. Paljudes valdades, näiteks Jõgeva ja Saue vallas, on aiajäätmete põletamine tiheasustusalal keelatud. Seal, kus põletamine hajaasustuses lubatud on, on tingimuseks sageli, et kompostida pole võimalik, ilm on tuulevaikne ja tuleohtu pole välja kuulutatud. Enne lõkke tegemist vaata oma valla eeskirja.

Kompostimist puudutavad reeglid on lihtsad:

  • Alates 1. jaanuarist 2024 tuleb biojäätmed tekkekohas eraldi koguda ning kas ise kompostida või anda üle jäätmevedajale.
  • Kompostimiskoht peab paljude valdade eeskirjade järgi jääma naaberkinnistu piirist vähemalt 3 m kaugusele, kui naabriga pole teisiti kokku lepitud.
  • Kompostimine peab olema aeroobne ehk hunnik peab saama õhku.

Tallinnas võib aiajäätmeid (lehti, muruniidet ja oksi) kompostida lahtiselt aunas. Kõik vallad lehekotte tasuta ära ei vii, näiteks Viimsi vald soovitab lehed oma krundil kompostida.

Millised lehed sobivad kompostimiseks

Peaaegu kõik heitlehised puulehed sobivad, kuid need lagunevad eri kiirusega. Õhukesed ja pehmed lehed lagunevad kiiremini, paksud ja vahajad aeglasemalt.

  • Kiiresti lagunevad: vaher, pärn, saar, viljapuude lehed, sarapuu, pihlakas, paju ja valgepöök.
  • Aeglaselt lagunevad: tamm, hobukastan, kreeka pähklipuu, plaatan ja pappel. Nende tanniini- ja ligniinirikkad lehed tasub enne kompostimist purustada.
  • Okkad: lagunevad 2–3 aastat, seega pane need eraldi hunnikusse või sega teiste lehtede hulka vaid vähesel määral.

Kaselehtede kohta on allikad eri meelt: osa peab neid kiiresti lagunevaks, osa aeglaseks. Eesti Maaülikooli teadur Leila Mainla soovitab murult riisuda eeskätt vahtra- ja õunapuulehed, kaselehed võib aga murule jätta. Ka Eesti Loodusmuuseum soovitab tamme-, pirni- ja kirsilehed panna eraldi hunnikusse, sest need lagunevad aeglaselt.

Kreeka pähkli lehed

Kreeka pähkli lehed sisaldavad juglooni, mis pärsib teiste taimede kasvu. Kompostihunnikus laguneb jugloon õhu, vee ja bakterite toimel ning kaob täielikult umbes kahe kuuga. Pähklilehti võib seega kompostida, kuid valmis komposti ära kasuta enne, kui sellest on möödunud vähemalt paar kuud.

Haiged lehed ja hobukastani-keerukoi

Õunapuu-kärntõve tekitaja talvitub mahalangenud nakatunud lehtedel. Hobukastani-keerukoi nukud talvituvad samuti langenud lehtedes. Haigusetekitajate hävitamiseks peaks kompost kuumenema vähemalt 55–65 °C-ni ja püsima nii mitu päeva. Väike koduaia hunnik jõuab sellise temperatuurini harva.

Seepärast soovitab Leila Mainla viia haigete või kahjuritega lehed, sealhulgas hobukastani-keerukoi kahjustusega lehed, jäätmejaama. Kui see pole võimalik, kata keerukoi lehed vähemalt 10 cm mullakihi või 15–30 cm muu taimse materjaliga ja jäta puutumata mai lõpuni. Lehtede põletamine hävitab ka koi looduslikud vaenlased, parasitoidid.

Lehemuld kotis või aedikus

Lehemuld on lehtedest tehtud kompost, mida lagundavad peamiselt seened, mitte bakterid, nagu tavalises kompostis. Protsess on aeglane ja jahe, seega lehemuld vajab varjulisemat ja niiskemat kohta kui tavaline kompost. Vastutasuks ei pea hunnikut peaaegu üldse segama.

Lehed augustatud kilekottides

Kotimeetod väikesesse aeda

  1. Riisu lehed kokku pärast vihma või niisuta kuivi lehti nii, et need oleksid läbimärjad, kuid vesi ei tilguks.
  2. Täida tugev kilekott või prügikott ja suru lehed tihedalt kokku.
  3. Torka kotti kahvliga mitukümmend auku, et sinna pääseks õhk.
  4. Seo kott lõdvalt kinni ja aseta varjulisse aianurka.
  5. Kontrolli kevadel ja suvel niiskust. Kui lehed on kuivad, vala kotti vett.

Purustatud lehtedest saad kasutuskõlbliku lehemulla 6–12 kuuga, tervete lehtede puhul kulub kuni kaks aastat.

Võrkaedik ja aun suurema koguse jaoks

Kui lehti on palju, löö maasse neli posti ja ümbritse need kanavõrguga. Penn State’i ülikooli soovituse järgi võiks aediku läbimõõt olla umbes 1–2 m ja kõrgus vähemalt 1 m.

Tallinna Pirita linnaosa juhend soovitab laduda lehed umbes 30 cm kihtidena ja panna kihtide vahele muruniidet. Suru kihid kokku. Segamine pole vajalik. Järgmise aasta lehesaju ajaks peaks kompost olema peenike. Kui see on endiselt kuiv ja lehine, niisuta seda ja oota veel umbes pool aastat.

Lehed segakompostis

Tavalises kompostris kasutatakse lehti n-ö pruuni ehk süsinikurikka materjalina. Komposti mikroobid töötavad kõige paremini, kui süsiniku ja lämmastiku suhe (C : N) on alguses umbes 30 : 1. Puulehtede C : N suhe on Purdue ülikooli andmetel 30–80 : 1, muruniitel 15–25 : 1 ja sõnnikul 10–30 : 1. Ainult lehtedest koosnev hunnik laguneb seetõttu aeglaselt ning lämmastikurikas lisand kiirendab protsessi.

Praktikas pole vaja suhteid arvutada. USA keskkonnaagentuuri (EPA) rusikareegli järgi annab umbes 3 mahuosa pruuni ja 1 mahuosa rohelist materjali ligikaudu õige tasakaalu. Kompostiljon soovitab segada umbes pooleks rohelist ja kiulist, puitunud materjali. Kuivade lehtede puhul tähendab see, et rohelist võib panna rohkem kui tavaliselt.

Näide: sul on sügisel umbes 600 liitrit kuivi lehti (näiteks kuus suurt 100-liitrist kotti). Reegli 3 : 1 järgi vajad nende kõrvale umbes 200 liitrit rohelist materjali: viimaseid muruniiteid, köögiviljakoori, kanasõnnikut või sõnnikut. Lao lehti ja rohelist vaheldumisi umbes 20–30 cm kihtidena ja niisuta igat lehekihti. Kui rohelist materjali sügisel napib, hoia osa lehti kuivas kotis ja lisa neid kevadel ja suvel muruniite kõrvale, et murukompost ei muutuks limaseks.

Lehed ja muruniide kompostris

Hästi toimiv soojustatud kiirkomposter annab Biolani andmetel poolvalmis komposti 6–8 nädalaga, küps kompost valmib aga 1–3 aastaga.

Kuidas lehtede lagunemist kiirendada

Lagunemist mõjutavad kõige rohkem kolm asja: tükisuurus, niiskus ja lämmastik.

  • Purusta lehed. Kui sul pole aiapurustajat, sõida lehtedest paar korda üle rootorniidukiga, millel on kogumiskast. Purustatud lehed lagunevad kiiremini, ei kleepu kokku tihedaks matiks, mis vett läbi ei lase, ja tuul ei kanna neid laiali.
  • Hoia niiskus 50–60% juures. See on umbes sama niiske kui väljaväänatud käsn. Pigista peotäis materjali: kui sealt tuleb rohkem kui paar tilka, on hunnik liiga märg; kui aga materjal laguneb käes kuivalt, lisa vett. Alla 30% niiskuse juures mikroobide tegevus peatub, üle 65% juures algab mädanemine ja hais.
  • Lisa lämmastikku. Muruniide, sõnnik või väike kogus lämmastikväetist kiirendab lehtede lagunemist.
  • Sega segakomposti. NC State’i ülikooli andmetel võivad vahtralehed õige niiskuse ja sagedase segamise korral laguneda mõne nädalaga, segamata hunnikus kulub umbes aasta.

Kuumas kompostis on parim temperatuur 55–65 °C. Kui hunnik püsib selles vahemikus vähemalt kolm päeva järjest, hävib enamik haigustekitajaid ja umbrohuseemneid. Üle 65 °C hukkub juba osa kasulikest organismidest. Puhtalt lehtedest hunnik nii kuumaks ei lähe ja see on lehemulla puhul normaalne.

Levinud vead lehtede kompostimisel

  • Kuivad lehed kuivas kohas. Kuivad lehed võivad aastaid peaaegu muutumatuna seista. Niisuta lehti kokku pannes ja kontrolli suvel niiskust.
  • Tihe kott ilma aukudeta. Õhuta jäänud märjad lehed hakkavad haisema. Tee kotti augud ja jäta suu lõdvalt kinni.
  • Paks tervete lehtede kiht kompostris. Kokku kleepunud lehtedest moodustub matt, mis takistab õhu liikumist. Purusta lehed või sega neid teise materjaliga.
  • Haiged lehed koduses kompostis. Kärntõbised ja keerukoi kahjustusega lehed vii jäätmejaama.
  • Liiga väike hunnik. Mõnekümneliitrine kuhi kuivab ja jahtub kiiresti. Kogu lehed ühte kohta või kotti.

Kuidas valmis lehemulda kasutada

Valmis lehemuld on tumepruun, mureneb käes ja lõhnab metsamulla järele. Ka mõne üksiku lehetüki võib sisse jätta.

Lehemullas on vähe toitaineid, kuid see parandab mulla struktuuri ja aitab mullal vett hoida. Tammelehed on värskena happelised, kuid lagunedes jõuab nende pH neutraalse või kergelt aluselise lähedale. Oregoni osariigi ülikooli andmetel on lehemulla pH umbes 6–7,5, seega ei pea kartma, et lehemuld mulda hapestaks.

  • Mullaparandajana: sega aastane lehemuld peenramulda või kaeva see kevadel istutusaugu põhja.
  • Multšina: aastast lehemulda või purustatud lehti võib laotada peenrale 5–10 cm kihina. Lehemultši puudus on see, et see laguneb kiiresti ja tuul võib kergemat materjali laiali kanda.
  • Potimullana: üle kaheaastast lehemulda saab RHS-i (Briti kuningliku aiandusühingu) andmetel kasutada külvimullana. Potimulla jaoks sega võrdsetes osades lehemulda, jämedat liiva, aiakomposti ja mulda.

Lehemuld ja kooremultš sobivad hästi kokku. Lehemuld parandab mulda altpoolt, kuid umbrohtu see pikalt ei takista. Kui kaevad lehemulla kevadel peenrasse ja katad selle 5–7 cm männikooremultšiga, jääb niiskus mulda ja umbrohu idanemine aeglustub. Rohkem nõuandeid leiad juhendist umbrohutõrje multšiga ning kui kahtled materjali valikus, aitab artikkel millist multši valida.

Lehtede kõrval tekib aias sügisel ka teisi jäätmeid. Seda, kuidas oksad, varred ja muruniide samasse kompostiringlusse saada, selgitab artikkel aiajäätmete kompostimine. Peenarde talveks ettevalmistamisest räägib juhend aiapeenarde sügisene koristus.

Lehed on tasuta mullaparandaja: purusta need, hoia niiskena ja anna aega. Pane tänavu sügisel lehed kotti või aedikusse ning planeeri juba praegu, millise peenra need järgmisel aastal parandavad. Kevadel saad lehemulla peale panna sobiva fraktsiooniga puistes multši või väiksema koguse jaoks Big-Bagi, mille toome 2–3 tööpäevaga üle Eesti.