Igal rohenäpul on unistus oma ideaalsest aiast – õiterohked ja lopsakad taimed ning nende kasvu toetav viljakas muld. Tihti aga avastame ennast olukorras, kus kobeda musta mulla asemel on meie koduõuel väheviljaks paepealne, liivane või savine pinnas. Sellises olukorras on parim lahendus kasvatada seal just neid taimi, mis on antud kasvukohale sobilikud või siis mullaviljakuse suhtes vähenõudlikumaid liike. Sedasi osavalt planeerides võib tulemuseks olla väga kaunis ja eriline aed. Samas seab väheviljaks muld suured piirid võimaliku taimevaliku osas ja kõiki lemmiktaimi ei pruugi olla võimalik istutada, sest nad kasvavad siis aeglaselt ja jäävad kiduma.
Mullaviljakuse parandamiseks on olemas erinevaid mooduseid: mineraal- või orgaaniliste väetistega väetamine, komposti või muude sidusainete lisamine, mis aitavad parandada mulla füüsikalisi ja keemilisi omadusi.
Väga tänuväärsed materjalid mulla omanduste parandamiseks on orgaanilised multšid. Mida peenema struktuuriga on materjal seda parem. Seda just see tõttu, et peenemad multši osakesed lagunevad mullas elutsevate mikroorganismide toel kiiremini taimede poolt hästi omastatavateks toitaineteks.
Üks lihtsamini kättesaadavaid materjale on peene struktuuriga (0-15 mm) männikooremultš. Sellel tootel on kolm väga head omadust: hoiab niiskust, pärsib umbrohtude kasvu ning lagunedes parandab mulla viljakust.
Istutusalasid kattes tasub eelistada varianti, kus multš laotatakse otse mulla pinnale. Otsekontaktis mullaga algab multši lagunemine oluliselt kiiremini ja lagunenud osad segunevad paremini mullaga. Kui iga aasta multši kihti 2 – 3 cm paksuses uuendada, võib näha, et 5 – 6 aasta möödudes on multši kihi alla n-ö vana mullakihi peale tekkinud 3 – 5 cm paksune toitainete rikkas lagunenud multši kiht. Sügavamale kaevates on näha, et lagunenud multši peenemad osad on sademete poolt uhutud ka varem peenras olnud mullakihtide vahele. Sedasi saab luua viljaka ja koheva mullakihi, kus enamus taimed kasvavad edukalt.
Tänu multšimisele muutub muld kohevamaks ja õhulisemaks, mis tagab selle, et maapinnal ei ole enam ohtu suvel üle kuumeneda ning talvised külmakerked ohustavad taime juurestikku vähem. Muld hoiab paremini optimaalset niiskust, sest rohkelt orgaanilist ainet sisaldav muld on põuakindlam. Kui katta istutusalad piisavalt paksu multšikihiga, milleks on peene männikoore puhul 5 – 8 cm, on umbrohu kasvamine tugevalt pärsitud ja kui juhtubki mõni juurumbrohi multšikihist läbi tulema, siis on nende eemaldamine kohevast mullast tunduvalt lihtsam.