Esimeste öökülmade saabudes korjatakse ära kõik rooside mahavarisenud ja põõsa küljes olevad lehed ning õienupud. Mahavarisenud lehtedel võivad talvituda seenhaiguste eosed. Eoste hävitamiseks tuleb roosipeenralt korjatud lehed kindlasti ära põletada, mitte mingil juhul komposteerida!Roosid lõigatakse tagasi sügisel enne katmist. Rooside lõikamise peamiseks eesmärgiks on vabaneda vanadest võrsetest ning stimuleerida noorte, tugevate ja tervete võrsete arengut.
Rooside tagasilõikamine neid talvituma sundimise eesmärgil ei pruugi alati õnnestuda: kui väljas on jätkuvalt väga soe, võivad nad kärpimise peale hoopis võrseid ajada. Siiski oleks mõistlik lõigata esimeste öökülmadega ära rooside õied ja õienupud, kuna õitsemine kulutab taime jõudu väga tugevalt ja seda võiks enne talve pigem säilitada.
Püsivate külmade saabudes on õige aeg rooside multšimisega algust teha. Eemaldatakse surnud, haiged ja puitumata võrsed ja allesjäävaid kärbitakse mõõdukalt, eemaldades puitumata võrse osa kuni puitunud kohani. Tagasilõikus tuleks teha vastavalt sellele, kuidas teostatakse rooside katmine. Kuuseokstega kattes on oluline, et roosivõrsed oleksid võimalikult madalad, et oleks mugavam katta nii et roosivõrsed ei jääks okste alt välja.
Enne multšimist tuleb roosivõrsed katta okstega, et taime ja multšikihi vahele jääks isoleeriv õhuvahe. Okste vaheline õhuvahe aitab vältida roosivõrsete multšikatte all hauduma minemist ja aitab lumekatte all sooja hoida.
Tagasilõigatud rooside ümber tuleks kuhjata kuni 7 cm paksune multšikiht. Katmist tuleks alustada püsivate külmade saabudes, kui maapind on juba kergelt läbi külmunud. Varasem katmine, soojade ilmadega, põhjustab rooside hauduma minekut. Peale maa külmumist võib multšitud roosidele peale asetada kuuseoksad. Need aitavad talvel lumel kuhjuda põõsaste ümber ja lumi moodustabki kõige parema talvekatte. Kuuseoksad peletavad peenrast eemale ka hiired ja kaitsevad kevadel roosivarsi päikesepõletuse eest.
