Suvised põuaperioodid panevad veearved ja kaevud tõsiselt proovile. Vihmavee kogumine katuselt pakub lihtsa võimaluse varuda tasuta ja pehmet kastmisvett. Vihmavesi ei sisalda kloori ega liigset lupja, mistõttu taimed eelistavad seda sageli kraaniveele.
Läbimõeldud süsteem hoiab aia lopsakana, säästab joogivett ning vähendab majapidamiskulusid. Vaatame üle praktilised lahendused, paigaldusnipid ning viisid, kuidas kogutud veest peenardes maksimaalset kasu saada.
Kuidas vihmaveesüsteem toimib ja mida vajad?
Töötava süsteemi rajamine ei nõua keerulist tehnikat. Eramaja, kuuri või kasvuhoone katus toimib veekogumispinnana. Sademed liiguvad mööda vihmaveerenne allatulekutorusse, kust vesi suunatakse otse mahutisse.
Toimiva lahenduse ülesehitamiseks vajad mõnda põhikomponenti:
- Vee suunaja vihmaveetorule. Seade paigaldatakse vihmaveetoru vahele. See juhib sademed vooliku kaudu tünni ning laseb mahuti täitumisel ülejääval veel voolata mööda toru edasi maapinnale või drenaaži.
- Kogumismahuti. Levinud valikud on 200–300-liitrised plasttünnid või 1000-liitrised IBC-konteinerid. Vali UV-kindel ja läbipaistmatu anum, sest valgus soodustab vetikate kasvu.
- Prügisõel ja tihe kaas. Puulehed ja okkad ummistavad kraane ning põhjustavad anuma põhjas vee roiskumist. Sisselaskeava ette paigaldatud sõel püüab suurema prahi kinni.
- Kraan või ühendusliides. Mahuti alaosas asuv kraan võimaldab kastekannu mugavalt täita või ühendada süsteemiga vooliku.
Paigaldus ja hooldus: olulised reeglid
Lihtne veetünn räästa all võib tekitada probleeme, kui paigaldust ei tehta läbimõeldult. Töökindla süsteemi saavutamiseks järgi neid põhimõtteid.
Loo stabiilne ja loodis aluspind
Täis 200-liitrine tünn kaalub üle 200 kilogrammi, samas kui IBC-konteiner kaalub tervelt ühe tonni. Paigalda mahuti alati tihendatud pinnasele, betoonplaatidele või tugevale puitpostamendile. Mahuti tõstmine maapinnast 30–50 cm kõrgusele teeb kastekannu täitmise mugavaks ja tekitab voolikule vajaliku loomuliku surve.
Juhi ülevool hoonest eemale
Tugeva paduvihmaga täitub tünn väga kiiresti. Paigalda mahuti ülaossa ülevoolutoru või -voolik. Suuna liigne vesi kindlasti maja vundamendist eemale, näiteks imbväljakule, murule või aia madalamasse ossa.
Enneta sääski ja vetikaid
Seisev vesi soojas anumas loob sääskedele soodsa sigimiskeskkonna. Kata tünn tiheda kaanega või kasuta peene silmaga putukavõrku nii sisselaske- kui ka ülevooluaval. Püüa seisvat vett tarbida regulaarselt. Paiguta mahuti võimalusel otsese päikese eest varju, et vesi püsiks jahedam.
Valmista süsteem talveks ette
Talvised miinuskraadid lõhuvad jäätudes mahutid, torud ja kraanid. Sügisel enne külmade saabumist lase kogumismahuti täielikult veest tühjaks. Jäta tühjenduskraan avatuks, ühenda veesuunaja torust lahti ning vii tünn kuuri või keera see õues tagurpidi.
Vihmavee ohutu kasutamine peenardes
Katuselt kogutud vesi sobib suurepäraselt iluaia, põõsaste, muru ja puude kastmiseks. Söödavate taimede puhul tasub järgida paari ohutusreeglit:
- Hinda katusekattematerjali. Ära kasuta kastmiseks vett katuselt, mis on kaetud vana asbesti sisaldava eterniidi või tõrvapapiga, sest nendelt eraldub vette mürgiseid ühendeid.
- Kasta maapinda, mitte lehti. Katuselt võib vette sattuda lindude väljaheiteid ja peentolmu. Suuna vesi alati otse taime juurealale mullapinnale või kasuta tilkkastmist. Väldi vee sattumist otse söödavatele lehtedele.
- Pese saak puhta veega. Peenrast korjatud köögiviljad ja marjad pese enne söömist alati puhta joogiveega.
Kui palju vett ja raha saab säästa?
Võimalik rahaline sääst sõltub katuse pindalast, sademete hulgast ja piirkondlikust veetariifist. Veetootlikkuse hindamisel võta aluseks hoone horisontaalne projektsioon, mitte katuse kaldpind.
Tallinna Vee arvutuste kohaselt võib tavapärase saju korral 72 m² suuruselt katuselt koguneda tunni ajaga ligikaudu 1300 liitrit vett. Kui asendad kuival suvel kasvuhoone, köögiviljade ja lillepeenarde kastmisel kraanivee kogutud vihmaveega, hoiad kokku märgatava summa vee- ja kanalisatsioonitasudelt.
Kuidas hoida kogutud vett mullas kauem?
Vihmavee kogumine mahutisse on alles esimene samm. Sama tähtis on tagada, et väärtuslik niiskus pärast peenrasse valamist päikese käes kohe ei aurustuks. Katmata pinnas kuivab tuulise ja päikeselise ilmaga läbi vaid mõne tunniga.
Kõige tõhusam lahendus niiskuse säilitamiseks on pinnase multšimine. Orgaaniline multšikiht toimib kaitsva barjäärina mulla ja õhu vahel ning vähendab vee aurustumist pinnasest märgatavalt.
Kastmise ja multšimise ühildamisel pea meeles järgmisi soovitusi:
- Kasta enne multšimist. Kasta kuiv pinnas enne orgaanilise kihi laotamist põhjalikult vihmaveega läbi. Kate aitab niiskusel püsida mulla ülemistes kihtides, kus asub suurem osa taimejuurtest.
- Vali sobiv kihi paksus. Erinevatel materjalidel on oma kasutusreeglid. Loe lähemalt, milline on optimaalne multšikihi paksus, et vesi jõuaks läbi multši juurteni ega aurustuks enneaegselt. Peenema materjali puhul piisab tavaliselt 5–8 cm kihist.
- Hoia kasvuhoones ja köögiviljaaias ühtlast niiskust. Pinnase katmine hoiab mulla stabiilselt niiskena ja vähendab kastmissagedust. Vaata nõuandeid, kuidas valida multš köögiviljapeenrale ning kuidas toimib multsimine kasvuhoones.
- Kasuta männikoore häid omadusi. Peen või keskmine kooremultš sobib suurepäraselt lillepeenardesse, hekkide alla ja viljapuude ümber. Tutvu teemaga, millised on männikooremultši eelised niiskuse hoidmisel ja umbrohtude pidurdamisel.
Käiguteedele, peenravahedesse ja marjapõõsaste alla sobib hästi puhas lehtpuuhake, mis loob vastupidava ja puhta pinnase.
Peenarde, iluaia ja hekialuste pikaajaliseks niiskuskaitseks vali komposteeritud männikooremultš. See hoiab mulla jahedana ning takistab niiskuskao teket ka kõige kuumematel suvepäevadel.
Vihmavee kogumise kombineerimine multšitud peenardega loob aias isetoimiva ja säästliku veeringluse. Tünnid püüavad vihma ajal vee kinni ning multšitud pinnas hoiab selle taimede juurtele pikalt kättesaadavana. Vali meie e-poest oma aiale sobiv multšimaterjal ja telli vajalik kogus mugavalt otse koduuksele.